Käesoleva väljaande eessõnale pean kahjuks üksinda alla kirjutama. Marx - inimene, kellele kogu Euroopa ja Ameeriselgelt konstateerida järgmist.maks pean siinkohal veel kord sõnanifesti» ümbertöötamisest või täiendamisest. Seda tarvilikumene rohi. Pärast tema surma ei saa enam j. uttugi olla «Maka töölisklass on rohkem tänu võlgu kui kellelegi teisele, - puhkab Highgate'i kalmistul ja tema hauale kasvab juba esi
«Manifesti» punase niidina läbiv põhiline mõte, et majandavalt ekspluateerimisest, rõhumisest jakonda jääteeritav ja rõhutud klass (proletariaat) ei saa enam vabaneda teda ekspluateerivast ja rõhuvast klassist (kodanlusest), kui ta ei vabasta ühtlasi kogu ühismele, kus ekspluasevate klasside võitluse ajalugu; et see võitlus on aga nüüd jõudnud niisugusele astteeritavate ja ekspluateerivate, valitsetavate ja valitetel toimunud klassivõitluse ajalugu, ekspluatavalt (alates ürgkogukondliku maavalduse lagunemisest) on kogu ajalugu olnud mitmesugustel ühiskonna arenemisastmtuaalse ajaloo põhialuse; et sellele vasloojärgu ühiskondlik struktuur moodustavad selle ajaj ärgu poliitilise ja intelleknev mis tahes ajaduslik tootmine ja sellest paratamatult tule klassivõitlusest, – see põhiline mõte kuulub tervenisti ja ainuüksi Marxile.[1]
Olen seda juba sageli ütelnud; aga just nüüd on tarvis, et see seisaks ka «Manifesti» enda ees.
F. Engels
London, 28. juunil 1883
Avaldatud raamatus: «Das Kommunistische Manifest ». Hottingen-Zürich, 1883
____________________
[1] «Sellele mõttele, » ütlesin ingliskeelse tõlke eessõnas, «mis minu arvates paneb aluse samasugusele edule ajalooteadugele mina olin iseseisvalt selles suunas jõudnud, seda näitab minu teos «Töölisklassi olukord Inglismaal ». Kui ma aga 1845. aasta kevadel Brüsselis uuesti Marxi kohtasin, oli ta selle mõtte juba välja töötanud ja esitas selle mulle pea, aegu niisama selgeis sõnades, nagu ma selle eespool kokku võtsin. » (Engelsinud loodusteaduses, - sellele mõttele lähenesime mõlemad vähehaaval juba mitu aastat enne 1845. aastat. Kui kauses, nagu Darwini teooria on seda teimärkus 1890, aasta saksakeelses väljaandes.)